Historia

Ajatus oppihistoriallisen seuran perustamisesta nousi esiin, kun Suomen Tiedeseura alkoi vuodesta 1965 alkaen julkaista The History of Learning and Science -sarjaa, joka esitteli eri tieteenalojen historiaa Suomessa. Seuran perustamiskokous pidettiin 28. syyskuuta 1966.

Sittemmin seurasta on kehittynyt eri tieteenaloja yhdistävä foorumi, johon kuuluu laajalti eri oppialojen edustajia humanistisista luonnontieteisiin. Jäseniä yhdistää kiinnostus tiedon ja tieteen historiaa kohtaan.

Aloitteita, julkaisuja ja tapahtumia

Alusta lähtien seura on tehnyt aloitteita monenlaisista asioista, kuten yliopistomuseon perustamisesta (1968) sekä oppihistorian sisällyttämisestä kaikkien tiedekuntien opintokokonaisuuksiin (1975); 1700-luvun merkkimiesten (Kalm, Forsskål, Gadd) kuvaamisesta postimerkkeihin (1978); Johannes Messeniuksen muistolaatasta Kajaanin linnan raunioihin (1980) ja Arvo Ylpön puiston nimeämisestä Helsinkiin (1987).

Seura on järjestänyt monia näyttelyjä etenkin yhteistyössä Helsingin yliopiston kirjaston kanssa, esimerkkeinä Kirjoja jotka muuttivat maailmaa – tieteen merkkiteoksia viideltä vuosisadalta (1976), Suomen tieteen merkkiteoksia (1978), Oppinutta väkeä. Kaksi vuosisataa Suomen oppihistoriaa (1982), Liikkeen lait. Newtonin Principia 300 vuotta (1987) sekä Kangastus. Tutkimusmatkailija Georg August Wallin 200 vuotta (2011).

Seuran näyttelyistä on tuotettu näyttäviä katalogeja. Vuonna 1991 kiersi ympäri Suomea seuran 25-vuotisjuhlanäyttely Oppivaisten toimittamia. Näyttelyn yhteyteen valmistui samanniminen kirjanen Suomen oppihistorian sekä itse seuran vaiheista. Kuvaa täydentää vuonna 2013 ilmestynyt julkaisu Opin teillä oppineita, jonka toimitti seuran 40-vuotisjuhlien jälkeen Klaus Karttunen.

Sällskapets historia

Idén till grundandet av ett lärdomshistoriska samfund uppstod, då Finska Vetenskaps-Societetens 1965 började ge ut sin publikationsserie The History of Learning and Science om de olika vetenskapernas historia i Finland. Samfundets konstituerande möte hölls den 28 september 1966.

Sedermera har samfundet utvecklats till ett gränsöverskridande forum mellan disciplinerna, vars medlemmar representerar vitt olika områden från humanistiska ämnen till naturvetenskaper. Medlemmarna förenas av ett gemensamt intresse för vetandets och vetenskapens historia.

Initiativ, publikationer och evenemang

Samfundet har tagit initiativ till olika frågor, såsom till grundandet av ett universitetsmuseum (1968); till inbegripandet av lärdomshistoria i samtliga fakulteters studiehelheter (1975); till representerandet av 1700–talets märkesmän (Kalm, Forsskål, Gadd) på frimärken (1978); till Johannes Messenius’ minnesplatta vid Kajaneborgs ruiner (1980) samt till uppkallandet av en park i Helsingfors efter Arvo Ylppö (1987).

Samfundet har organiserat många utställningar i samarbete med framför allt Helsingfors universitetsbibliotek, t.ex. Kirjoja jotka muuttivat maailmaa – tieteen merkkiteoksia viideltä vuosisadalta (Böcker som förändrade världen – banbrytande verk från fem århundraden 1976), Suomen tieteen merkkiteoksia ( Banbrytande verk i Finlands vetenskap 1978), Lärt folk : tvåhundra år lärdomshistoria i Finland (1982), Rörelsens lagar : Newtons Principia 300 år (1987) samt Hägring : forskningsresanden Georg August Wallin 200 år (2011).

Samfundets utställningar – har även gett upphov till stiliga kataloger. Samfundets 25-års jubileumsutställning Lärdomens studium åkte runt i Finland år 1991. Utställningen åtföljdes av en liten bok med samma namn om Finlands lärdomshistoria och själva samfundets historia. Denna bok kompletteras av den år 2013 utgivna skriften Opin teillä oppineita (Lärda på lärdomens stig), som Klaus Karttunen redigerade efter samfundets 40-årsjubileum.